Eelmise aasta 29. detsembril võttis Haridus- ja Teadusministeerium vastu aianduserialade riikliku õppekava. See asub Elektroonilises riigiteatajas järgmisel aadresil: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13109223.
Samuti võib huvi pakkuda metsanduserialade riiklik õppekava aadressil: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13128044 ning põllumajanduserialade riiklik õppekava aadressil: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13128013.
REKK kuulutab sügisel 2009 valja järjekordse taotlusvooru e-õppematerjalide koostamiseks valdkondades, mis vastavad riiklikele õppekavadele. Oskuse olemasolul võivad e-õppematerjale koostada kõik, koostaja ei pea olema vastava valdkonna õpetaja vastava õppekava alusel õpetavas koolis.
See on soodne võimalus levitada oma õpetamiskogemust ning koostada finantseeritult õppematerjale ka oma õpilastele.
Jõudu tööle!
Noppeid teiste erialade õppekavadest, mis võiks haakuda aiandusega või muude meil õpetatavate erialadega.
- Ärierialade riiklik õppekava:
KINNISVARA HALDUS JA KORRASHOID – Käsitletavad teemad: kinnisvarakeskkond, kinnisvara korrashoiu standard, -haldusviisid ja -korraldus, keskkonnasäästlikkus jäätmekäitluses. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused kinnisvara korrashoiu tegevustest; kinnisvara haldamisest ja kinnisvara hooldamisest; korrashoiutegevuse põhimõtetest, standardist; majandamiskavade, eelarvete ja aruannete koostamisest; erinevatest haldamise viisidest.
- Tarbekunsti ja oskuskäsitöö erialade riiklik õppekava:
MUISTNE KÄSITÖÖ – Käsitletavad teemad: muuseum elavaks, millest saadi ja kuidas kasutati tooraineid, tekstiilitöö, nahatöö, savitöö, kivitöö, puutöö, muinasküla esemetes ja materjalides. Õpetusega taotletakse, et õppija teab kohalikku ajalugu ja loodust kui inspiratsiooniallikat tänapäeva inimesele; võimalusi rollimängude ja iidsete käsitöövõtete läbiproovimise teel arendada kultuuri- ja ajalootunnetust; millisest toorainest mida ja milleks valmistati; kogemuse ja koostöö tähtsat rolli käsitöö elamuslikuks muutmisel. Õppija oskab püstitada endale ülesande; teemat arendada, järgides teatud reegleid ja piiranguid; koguda ja kasutada muuseumikogudest, kirjandusteostest, Internetist, filmidest saadud teavet.
KOMPOSITSIOONI ALUSED - Käsitletavad teemad: väljendusvahendid, värvus väljendusvahendina, kujutamistehnikad, piiratud pinna kujutamine, motiiv kujunduses, ornamentika põhialused, toote infomaterjalide kujundamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab värvus- ja kompositsiooniõpetuse põhitermineid ja tõdesid; väljendus- ja kujutamisvahendeid; esitlustehnilisi võtteid; motiivi osatähtsust kujundustöödes; ornamentika põhialuseid; piiratud ja piiramata pinna kujundamise põhimõtteid; kirja kasutamist toote infomaterjalide kujundamisel. Õppija oskab töötada motiiviga; kujundada piiratud ja piiramata pinda; oma ideid esteetiliselt esitada.
PUIDUÕPETUS - Käsitletavad teemad: puidu ehitus, puiduliigid ja nende määramine, puust tarbematerjaliks, puidu füüsikalised omadused, puidu mehaanilised omadused, puiduvedu, tarbepuidu ettevalmistamine ja käsitlemine, puidukaitse, loodusplastik, vitsad ja laastud, ümarmaterjalid, saematerjalid, plaat- ja liimpuitmaterjalid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab erinevaid puiduliike; puiduvigu; metsa tarbematerjaliks töötlemise aluseid; metsa- ja saematerjali mõõtmise aluseid; puidu füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi; puidukaitse võimalusi; puitmaterjalide liike ja liigitamise aluseid. Õppija oskab määrata ja nimetada puidu struktuurseid osi; määrata, nimetada ja võrrelda puiduliike; kirjeldada metsa tarbematerjaliks töötlemist; mõõta metsa- ja saematerjali; määrata ja nimetada puiduvigasid; määrata ja nimetada puitmaterjalide liike.
- Turismierialade riiklik õppekava:
TURISMIGEOGRAAFIAÕPE - Käsitletavad teemad: maailma turismigeograafia, Eesti turismigeograafia, Eesti kultuurilugu, maailma kultuurid. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab turismigeograafia põhimõisted, teab peamisi loodusgeograafilisi protsesse, maakera geograafilisi iseärasusi ning poliitilis-majanduslikku liigendamist. Õppija tunneb maailma kaarti. Õppija tunneb maailma ja Euroopa tähtsamaid turismipiirkondi, -sihtkohti ja -vaatamisväärsusi, oskab neid tutvustada ja nõustada reisijaid erinevatesse piirkondadesse sõitmisel. Õppija tunneb maailma kultuurilugu ja religioone ning omab ülevaadet maailma rahvaste kommetest ja väärtushinnangutest. Õppija oskab sobilikult käituda suheldes teiste rahvuste ja kultuuride esindajatega. Õppija teab Eesti üldandmeid ja haldusjaotust, tunneb Eesti loodust, maakondade turismivõimalusi ja vaatamisväärsusi. Õppija oskab tutvustada Eesti turismiregioone ja jagada turismialast informatsiooni. Õppija teab Eesti kultuuripärandi väljakujunemist ja põhiperioode, Eesti kultuuriloo tähtsamaid ilminguid ning oskab võrrelda neid Euroopa kultuurinähtustega.Õppija teab Eesti erinevate regioonide kultuuriloolist minevikku, tähtsamaid kultuuritegelasi ja tänapäeva olulisemaid kultuuriobjekte ja -sündmusi. Õppija oskab kasutada andmebaase ja infomaterjale.
LOODUSTURISMIÕPE - Käsitletavad teemad: Eesti looduskeskkond, loodushoid, loodusturismi korraldus, loodusgiidi töö ja looduse vahendamine. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab alusteadmised ökoloogiast ja looduskeskkonnast kui rekreatsiooni põhiressurssidest ning teab vastavaid põhimõisteid. Õppija saab aru looduse säästva kasutamise ja koormustaluvuse vajalikkusest, oskab korraldada loodusmatka ja -ekskursiooni lähtudes sihtrühmast ja temaatikast, koostada looduse vahendamise programmi ja viia läbi looduse vahendamise üritust. Õppija saab teadmised maastikuvaldkondadest, puhkealadest, säästva looduskasutuse põhimõtetest, kaitsealadest ja looduse kaitstavatest üksikobjektidest ning nende kaitsekorrast. Oskab koostada loodusturismi pakette ja korraldada loodusmatka.
LOODUSKESKKONNAÕPE - Käsitletavad teemad: ökoloogia alused, Eesti floora, seened ja samblikud, Eesti fauna, Eesti maastikud, loodushoid. Õppija saab teadmised ökoloogia põhimõistetest ja looduslikest ökosüsteemidest, taimekooslustest, maastikuvaldkondadest ja nende looduslikest vaatamisväärsustest, looduse koormustaluvusest ja igaüheõigusest, kaitsealadest, kaitstavatest looduse üksik-objektidest ja puhkealadest kui loodusturismi sihtkohtadest. Õppija oskab määrata enamlevinud taime-, looma-, seene- ja samblikuliike, sh kaitsealuseid liike, ravim-, söödavaid ja mürgiseid taimi ning seeni.
LOODUSE VAHENDUSÕPE – Käsitletavad teemad: giiditöö alused, looduse vahendamine, loodusrajad, matkamise alused. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab oskuse esitleda külastajatele loodusobjekte ning anda mõistetavaid selgitusi looduses toimuvate protsesside ning seoste kohta. Õppija omab teadmisi ja oskusi loodusradade kavandamisest, matkavarustuse kasutamisest, maastikul orienteerumisest. Õppija mõistab, kuidas läbitava loodusraja profiil ja seisund mõjutavad saadavat looduselamust. Õppija omandab loodusradade kavandamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Õppija omandab matka planeerimise, varustuse kasutamise ja külastajate juhendamise oskused. Õppija oskab valida turvalise, ratsionaalse ja loodussäästliku liikumisviisi Eesti maastikel ja pinnavormidel.
LOODUSKASUTUSÕPE - Käsitletavad teemad: Eesti looduskeskkond, loodushoid, rekreatsioonikorralduse ja retkejuhtimise alused. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ökoloogia põhimõistetest ja Eesti looduskeskkonnast kui rekreatsiooni põhiressursist, RMK puhkealadest ning nende looduslikest komponentidest, säästva looduskasutuse põhimõtetest, Eesti kaitsealadest ja looduse kaitstavatest üksikobjektidest ning nende kaitsekorrast. Õppija mõistab looduse säästva kasutamise ja koormustaluvuse arvestamise vajalikkust. Õppija oskab assisteerida loodusmatka, -ekskursiooni ja looduse vahendamise programmi korraldamist ja läbiviimist, lähtudes sihtrühmast ja temaatikast ning oskab läbi viia lihtsamat loodusmatka ja looduse vahendamise programmi ettevalmistatud materjalide abil.
- Toiduainetööstuse erialade riiklik õppekava:
LINNASE KASVATAMINE – Käsitletavad teemad: linnase toore, linnase tehnoloogia, linnase kasvatamise seadmed. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised õlle valmistamise põhitoorainest. Õppija teab õlleodra koostist ja sorte. Õppija oskab kirjeldada linnase kasvatamise tehnoloogiat ja selleks kasutatavate seadmete tööpõhimõtet. Õppija oskab selgitada linnase kasvatamise tehnoloogilist protsessi ja põhjendada biokeemiliste muutuste toimumist selle käigus.
AEDVILJAKONSERVITEHNOLOOGIA - Käsitletavad teemad: aedviljakonservide valmistamise tehnoloogia, kontsentreeritud mahla valmistamise ning aedviljade sügavkülmutamise tehnoloogia ja aedviljakonservide valmistamise seadmed. Õpetusega taotletakse, et õppija teab aedviljakonservide, kontsentreeritud mahla ja sügavkülmutatud aedviljade valmistamise tehnoloogiate põhimõtteid, seadusandluses esitatud nõudeid hermeetiliselt suletud konservide valmistamiseks ja erinevaid kuumtöötlusrežiime ning oskab teha tehnoloogilisi arvutusi.
- Ehituserialade riiklik õppekava:
KRUNDIHOOLDUS - Käsitletavad teemad: krundi rajatiste hooldus, teede hooldus, haljastustööd. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kergliiklusteedel ja platsidel kasutatavate materjalide iseärasusi ja nende paigaldamise tingimusi; kergliiklusteede ja platside ääristamise erinevaid võimalusi; pinnase ettevalmistamise nõudeid; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid; tunneb haljastuses enamkasutatavaid ilutaimi, nende kasvutingimusi ja hooldusvõtteid; puude ja põõsaste hooldus- ja kujunduslõikuse algtõdesid; töövõtteid lihtsamate aiaelementide hooldamiseks ja parandamiseks; töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid krundihooldusel; tööohutusnõudeid tööriistade ja masinatega töötamisel. Õppija oskab nõuetekohaselt korraldada oma töökohta; valida materjale ja töövahendeid vastavalt tööülesandele ja neid tööks ette valmistada; arvestada tööks vajalikku materjalikulu; planeerida aluspinda; paigaldada sillutus- ja äärekive, pandust, teepiirded ja tõkkeposte; mätastada pindasid ja teha istutustöid; teha haljastuse hooldamisel vajalikke praktilisi aiatöid; kasutada aiatöömasinaid ja aiatööriistu ning paigaldada kastmissüsteeme; hooldada lihtsamaid aiaelemente (teed, platsid, tugimüürid, trepid, aiaveekogud); ehitada puidust piirdeaedu; niita muru erinevate kõrgustega; pügada hekki, teha hooldus- ja kujunduslõikust põõsastele, puudele; märgata taimede haigusi ja kahjureid, otsida abi nende tõrjeks või tõrjuda ise; hooldada haljasalasid vastavalt haljastusarhitekti ettekirjutatud nõuetele; igapäevaselt kõrvaldada teekatetelt takistused ja libedus; kontrollida pinnavee äravoolu toimimist, pinnakatte seisundit, vajumisi, pragusid ning tee äärte seisundit, ettenähtud märgistuse nähtavust tehnohooldustööde kavale vastavalt; hooldada krundil asuvaid rajatisi (katusealused, jäätmehoidlad, abihooned), hinnata pinnatöötluse vajadust, kontrollida vajumisi ja vandalismikahjustusi, vajadusel teha väikesemahulisi toestus- ning hooldustöid; hooldada ja korrastada väikeveekogusid vastavalt hooldusjuhenditele; tagada vastavalt tegevusjuhendile postide, sammaste, liiklust reguleerivate piirete jm konstruktsioonide korrasolekut; käidelda bio- ja olmejäätmeid, töötada ennast ja keskkonda säästvalt.
HEAKORRATÖÖD - Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, mullatööd ja pindade ettevalmistamine; tööde tehnoloogia. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb haljastustööde põhimõtteid; kergliiklusteede ja platside ääristamise erinevaid võimalusi ning kasutatavate materjalide iseärasusi; kergliiklusteede ja väljakute katendeid ja nende paigaldamise tingimusi; pinnase ettevalmistamise nõudeid; nõudeid kergliiklusteede, platside, ohutussaarte, teepäraldiste jms ehitamisel ja heakorrastamisel; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel. Õppija oskab lugeda väljakute vertikaalplaneerimise projekti; arvutada mullatööde mahtu ja maksumust; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida sobivaid materjale ja töövahendeid sõltuvalt lähteülesandest; planeerida aluspinda (teostada drenaažitöid, ehitada vajadusel aluskonstruktsioone jms); paigaldada sillutus- ja äärekive, pandust, teepiirded ja tõkkeposte; ehitada pinnasetreppe, mürakaitsetõkkeid, kaldteede tugi- ja varjemüüre; mätastada pindasid ja teha istutustöid vastavalt haljastusprojektile; paigaldada mänguväljakute inventari (liivakastid, mänguvahendid jms); ehitada puidust piirdeaedu; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.
